Statistikaameti andmetel olid 2015. aastal trükitööstuses tähtsamad numbrid:

0
Ettevõtet
0
Töötajat
0mln
Eurot ettevõtete kogukäive
0%
Ekspordi protsent kogukäibest

Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit koostab igal aastal Eesti trükisektori statistika, mis hõlmab 190 trükindusega tegeleva ettevõtte andmeid.

Trükiliidu statistikas on võrdlevad andmed 190-200 ettevõtte kohta, kus töötab kokku ca 3500 inimest. Alla 10 töötajaga ettevõtteid on 120 ning statistika hõlmab ka neid pakenditootjaid, kelle tootmisest trükkimine moodustab olulise osa, kuid kelle peamiseks tegevusalaks ei ole trükindus

2014 a. oli 190 ettevõtte kogukäive 376 mln EUR, millest trükikojad moodustasid 184 mln EUR ja pakenditootjad 130 mln EUR.

Trükiettevõtted jagame vastavalt toodangule ja kasutatavale tehnoloogiale gruppideks:
• perioodiliste väljaannete trükikojad
• raamatutrükikojad
• reklaammaterjalide tootjad
• etiketi- ja pakenditrükikojad
• pakenditootjad
• digitrükikojad

MAJANDUSAASTA ÜLEVAATED
Trükiliit koostab igal aastal ettevõtete majandusaasta aruannete põhjal statistilise tabeli, mis sisaldab võrdlevalt kahe viimase aasta andmed kõigi valitud trükikodade kohta.

Majandusülevaates on iga ettevõtte eraldi välja toodud:

1) müügitulu,
2) äritulud,
3) kaubad, teenused, materjalid, toore ja nende osakaal käibes
4) tööjõukulu ja tööjõukulu osakaal käibes
5) põhivara kulum,
6) ärikasum (-kahjum), ärikasumi kasv ja suhe käibesse
7) finantstulud (-kulud),
8) puhaskasum (-kahjum),
9) müügitulu puhasrentaablus ja selle kasv
10) lühiajalised kohustused,
11) pikaajalised kohustused,
12) keskmine töötajate arv, töötajate arvu muutus
13) keskmine kuupalk ja selle muutus
14) ROA,
15) ROE,
16) ekspordi käive ja selle osa kogukäibest,
17) maksevõime tase,
18) vahetu maksevalmidus,
19) koguvara kasutamine efektiivsus,
20) omakapitali võlasiduvus
21) põhivara muutus,
22) bilansimahu muutus

PALGAUURING
Lisaks majandusülevaatele viib Trükiliit igal aastal läbi palgauuringu, mis toob kutsete kaupa välja tööturul toimunud muutused ning võrdluse eelnevate aastatega.

Uuringus osaleb tavaliselt 15-20 trükifirmat.

Küsitletakse järgmiste ametite keskmist palgataset: trükiettevalmistaja, poognamasina trükkal, rullimasina trükkal, trükibrigadir, järeltöötluse masinist, lihttööline, seadistaja, vahetuse meister (tootmisjuht), müügijuht ja laooperaator.

Samuti küsitakse, mille alusel toimub palgaarvestus trükkalite ja müügijuhtide ametites ning palkade tõusu ja langetamise plaane. Trükiliidu palgatasemete statistika sisaldab võrdluseks andmeid alates 2006. aastast.

MUU KOGUTUD STATISTIKA

Trükiliit koostab kvartaalselt Eesti Statistikaameti andmete (Trükiste ja salvestiste paljundus) baasil statistilise tabeli, mis on liidu liikmetele kasutamiseks.

Trükiliit kogub ja jagab kvartaalselt ka trükikodade käibeandmeid, mis on vaid osalejatele kasutamiseks.

Keskkond

Paber on looduslik toode ning seda valmistatakse puidust, mis on isetaastuv materjal. Paberit saab taaskasutada ning kõige lõpuks on see bioloogiliselt lagunev materjal. Trükinduse ja paberitööstuse mõju keskkonnale on uuritud põhjalikult ning vaid väike osa elanikkonnast on kursis selle valdkonna tegelike keskkonnamõjudega. Samuti on levinud mitmeid väärarusaamu trükimeedia ja elektroonilise meedia keskkonnamõjude võrdlemisel. Toome ära mõned üldlevinud müüdid ning info tegelikust olukorrast.

  • Müüt nr 1 – Paberi valmistamine hävitab metsa

    Peale 1950. aastaid on metsaga kaetud ala Euroopas kasvanud üle 30% ning see suureneb igal aastal 1,5 miljoni jalgpalliväljaku suuruse ala võrra. Aastas kasvab Euroopas metsa juurde 360 tihumeetrit. Metsad katavad 31% kogu maailma, 44% Euroopa ja 51% Eesti maismaast. Kõige metsasem riik Euroopas on Soome, kus metsad katavad 75% maismaast. Soomele järgnevad Rootsi ja Sloveenia ning Eesti on 4. kohal. 98% Euroopa metsadest on jätkusuutlikul viisil majandatud. Metsaala väheneb peamiselt maakera troopilistes piirkondades ning 90% vihmametsade hävimisest on põhjustatud kohaliku elanikkonna poolt, vajadusest kasutada maad põllumajanduslikul otstarbel. 94% Euroopas kasutatavast paberist toodetakse samuti Euroopas.

  • Müüt nr 2 – Paberi tootmine ohustab keskkonda

    Vastupidi, paber on üks vähestest jätkusuutlikult toodetud tarbekaupadest. Paberi algmaterjal on looduslikult taastuv. Kasvavad puud seovad süsihappegaasi ning eraldavad hapnikku. Paber, nagu muudki puidust tooted, seob süsinikku oma elukaare lõpuni ning alles lagunemisel või põlemisel saab ring täis. Õigel ajal langetatud metsa asemel istutatud ja õigesti majandatud mets seob süsihappegaasi tunduvalt rohkem, kui juba vananev ning osaliselt kõdunev mets. Paberitööstuses on kasutusel mitmeid usaldusväärseid sertifitseerimissüsteeme, mille abil saab kindlaks teha, kas paber on toodetud keskkonnasõbralikult. Süsteeme on ligi 30, nendest kaks kõige olulisemat kannavad nimetusi PEFC ja FSC.

  • Müüt nr 3 – Paberitootmine kulutab palju energiat

    Tööstuslikku paberitootmist peetakse palju energiat kulutavaks alaks. Energiat kulub tõepoolest, kuid enamasti vähem kui arvatakse. Keskmiselt toodetakse 500 kWh abil 200 kg paberit – sellise koguse paberit tarbib üks inimene aasta jooksul. Paberitööstus on ka üks suuremaid taastuva energia kasutajaid, Euroopa paberitootjad kasutavad rohkem kui 50% ulatuses bioenergiat. Bioenergiat saadakse mingit tüüpi biomassi kasutamisest. Tselluloosi- ja paberitööstus põletavad selleks puitu ja tootmisprotsessis üle jäävat materjali. Puit kasutatakse ära täies mahus – kõik see, millest ei saa toota paberit, läheb energiatootmiseks.

  • Müüt nr 4 – Trükistel on suur ökoloogiline jalajälg

    See moodustab siiski vaid väikese osa koduse majapidamisse ökoloogilisest jalajäljest. Uurimuste põhjal moodustab posti teel jaotatavate trükiste osa 0,1% koduse majapidamise ökoloogilisest jalajäljest. Samaväärne kogus süsinikdioksiidi (14 kg/aastas) tekib näiteks:
    * 70 km autosõidust
    * viiest juustuhamburgerist
    * 6,6 minutist lennusõidust

  • Müüt nr 5 – Puidu kasutamine paberi tootmiseks on halb

    Nii see pole. Paberi taaskasutamine ei ole võimalik ilma uut kiumaterjali kasutamata. Korduvalt kasutatavad kiud lagunevad aegamööda ning vajavad lisaks uusi. Taaskasutamine pikendab paberi elukaart ning aitab vähendada ilmastikumuutusi. Metsadel on süsinikuringluses oluline roll ning see eeldab jätkusuutlikku metsamajandamist – õigesti kasvatamist ja õigel ajal kasutamist. Paberijäätmed Viidete algallikad ja lisainfo trükinduse ja selle toodete keskkonnamõjude kohta: Two Sides Verdrigis Project