Tööstuse erialaliitude seisukoht suurinvesteeringute toetamise põhimõtete väljatöötamisel
Tööstus 2030 koostöökogu erialaliidud esitasid valitsuse majandusarengu komisjonile ettepanekud valituse kavatsusele töötada välja suurinvesteeringute toetamise põhimõtted.
Toetame valituse kavatsust välja töötada suurinvesteeringute toetamise põhimõtted, peame oluliseks konkreetsete meetmete välja töötamisel tööstuse erialaliitude kaasamist.
Covid-19 pandeemia perioodil on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid asunud toetama oma riigi majanduse taastumist ja konkurentsivõime kasvu, rõhuga innovatsiooni, digi- ja rohepöörde võimekuse tõstmisel, mida näeb ette ka Euroopa Liidu uus tööstusstrateegia. Oleme seisukohal, et Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks on võtmetähtsusega ettevõtete innovatsioonivõimekuse ja lisandväärtuse kasv ja mida toetab riigi poolt loodud soodne ettevõtluskeskkond koos konkurentsivõimeliste maksumääradega ja keskkonnatasude kulukoormusega.
Töötlev tööstus, mis jätkuvalt on Eesti suurim majandussektor, ekspordi eestvedaja ning kriisi üleelamise baas vajab ka koroonaviiruse piirangute järgsel perioodil riigipoolset tuge investeerimisel uutesse automaatika seadmetesse ja tehnoloogiatesse, et taastada konkurentsivõimelisus (vahe, mis on tekkinud eelmisel perioodil lähinaabritega, kus riigipoolne toetus seadmete investeeringutesse ulatus 50-80%-ni) ning võimestada digi- ja rohepööret ehk vajalik on töötleva tööstuse ettevõtete tehnoloogilise taseme tõstmine, automatiseerimine/digitaliseerimine otseinvesteeringute ja toetuste kaudu, mille tulemusel tõuseb tootlikkus, ressursitõhusus ja energiasäästlikkus ning ringmajanduse põhimõtete rakendamise võimekus.
Tulemuseks: kõrgem lisandväärtus töötaja kohta (konkurentsivõimelised palgad), efektiivsem tootmisprotsess (automatiseerimine), säästlikum tootmine ja süsinikuneutraalsem lõpptoode (Euroopa Rohelepe).
Üldpõhimõtted:
- Toetatakse olemasolevate või uute loodavate tööstusettevõtete suurinvesteeringuid tehnoloogilise taseme tõstmisse, tööstuse automatiseerimisse ja digitaliseerimisse.
- Projektide finantseerimisel lähtutakse põhimõttest: 30% erainvesteering, 50% otsetoetusmeede, 20% laenu- ja garantiimeede.
- Otsetoetuste kogumaht 750 miljonit – 1 miljardit eurot, ühe projekti kohta otsetoetuste maht alates 5 miljonit eurot.
- Loodav lisandväärtus töötaja kohta peab olema kõrgem Eesti keskmisest.
- Investeeringu toetuse saaja peab suurinvesteeringu projekti raames tagama vajalikus mahus spetsialistide täiend- ja ümberõppe vahendid ja korralduse.
Tänased investeeringud määravad turuolukorra ja konkurentsitingimused järgmiseks 10-15 aastaks, seega me kas investeerime ja juhime innovatsiooni või impordime tooteid järgmised 15 aastat, millega nõrgestame Eesti majandust ja selle konkurentsivõimet.
Suurinvesteeringute otsetoetused aitavad tööstussektoril ellu viia digi- ja rohepööret, uute ärimudelite ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu, seal hulgas tarneahelate võrgustumist ning senisest kõrgema lisandväärtusega toodete ja tootmisteenuste arendamist, kindlustades seeläbi Eesti majanduse jätkusuutliku arengu ning tootmiskompleksi konkurentsivõime, mis omakorda aitab kaasa kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele.
Seisukohaga ühinenud Tööstus 2030 koostöökogu erialaliidud:
Katre Savi, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit
Tõnis Vare, Eesti Elektritööstuse Liit
Jüri Jõema, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit
Arno Kolk, Eesti Elektroonikatööstuse Liit
Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liit
Rein Voog, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit
Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Märt Viileberg, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
Lauri Kivil, Eesti Puitmajaliit