Tööstusuudised, 07.10.2024
Valitsus nimetab tööstust Eesti majanduse alustalaks ja arengumootoriks rohkem kui kunagi varem, aga sõnadest üksi ei piisa, kirjutab Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juht Katre Savi Infopanga värskes aastareportis.
Eesti majanduslangus on jõudnud kriitilise künniseni, mida kinnitavad erinevad näitajad ja edetabelid. Kriitiliselt murettekitavad on ka Eesti trüki- ja pakenditööstuse 2023. aasta majandustulemused, mis ei erine üldisest majanduspildist, ning languse süvenemisest räägivad ka 2024. aasta esimeste kvartalite esialgsed tulemused.
Eesti trüki- ja pakenditööstus toibus koroonakriisist suhteliselt kiiresti, sh pakendi- ja etiketiturg püsis kasvus ka kriisiaastail. Ettevõtted on teinud märkimisväärseid pingutusi, et tulla toime energiakriisi, sõja-aastate mõju, tarneahelate probleemide ning kasvavate sisendhindade, inflatsiooni ja tööjõukuludega, kuid 2023. aasta tervikuna ning 2024. aasta esimesed kvartalid on osutunud väga raskeks.
Kui kogu sektori müügikäive oli aasta varem 17% tõusus, siis 2023. aastal 5%lises languses, olukorra tõsidust ja paljude ettevõtete jaoks ellujäämispiiril tegutsemist näitab sektori koondkasumi 53%line langus.
Mis probleemi riik lahendab?
Seekord tuleb tõsisem kriitika just valitsuse suunal, kes ei ole osanud kasvavas kriisi avaliku sektori kulusid ohjata ega majanduskeskkonda kaitsta.
Vastupidi, valitsuse jätkuv massiivne maksufestival on muutnud Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõimetuks, uute regulatsioonide kehtestamise viis, kus mõjuanalüüsid puuduvad, kaasamine vaid näiline ning rakendamine kohene, on muutnud ettevõtete ja ettevõtlusorganisatsioonide usalduse riigi suhtes väga hapraks. Need vähesed ettevõtted, kellel on säilinud võimekus investeerida, valivad hoolikalt keskkonda, kuhu investeeringuid suunata, ning Eesti positsioon on selles pingereas järsult halvenenud.
Kasumimaks ja erinevad energiatasud tekitavad küsimuse, mis probleemi riik lahendab? Kahanevas majanduskeskkonnas kasumi maksutamine ei tooda oodatavat tulu vaid oodata on kogu maksubaasi vähenemist. Kui valitsus seaks selge sihi Eesti majandus uuesti arengule ja kasvule aidata, siis ilmselt ei oleks esimene ja parim lahendus kasumimaks…
Vastuseta on ka küsimus, mis on pärast kaht aastat kasumimaksu kogumist teisiti ja nii palju paremini, et saame kehtestatud tasust loobuda.
Äärmiselt sümpaatne on olnud ettevõtjate mõistev suhtumine kaitsekulude tõstmise vajadusse, selle nimel ollakse valmis pingutama. Kahtsusväärselt ei ole riik siin vastanud samaga, kasumimaksu tulude planeerimine ja kavandatav kasutamine ei ole läbipaistev ning avaliku sektori kulud (sh ametnike palgad) on jätkuvas tõusus.
Ettevõtjate esitatud ettepanekud loobuda indekseerimisest, muuta toetuste andmist või vähendada avaliku sektori töötajate puhkust (ja sellega kaasnevalt töötajate arvu) pareeritakse ettevõtjatele arusaamatute põhjendustega.
Eelised eksporditurgudel on kadunud
Tegutsedes valdavalt Euroopa turul, on kriitlise tähtsusega energiahinna (ja kaasnevate tasude) konkurentsivõimelisus ning EL regulatsioonide mittevõimendamine siseriiklike otsustega kiiremate tähtaegade või kõrgemate sihttasemete seadmisel.
Eksporditurgudel konkureerides ei ole Eesti trüki- ja pakenditööstuse ettevõtetel enam eelist madala palgakulu komponendi näol toodete omahinnas, otsustavaks muutub energiahind ja transpordi osakaal lõpphinna kujunemisel või hoopis võime investeerida, et ettevõtte tegevus kohandada regulatsioonidele vastavuses.
Enam kui kunagi varem nimetab valitsus tööstust Eesti majanduse alustalaks ja arengumootoriks. Kuid sõnadest üksi ei piisa – Eesti tööstus vajab ja väärib konkurentsivõimelist majanduskeskkonda, et riigi majandus saaks taas kasvule pöörduda. Eesti tööstusel on oluline roll Euroopa majanduses, ning Euroopa tööstuse areng tervikuna on kriitilise tähtsusega strateegilise sõltuvuse vähendamisel.
Loe Tööstusuudistest: https://www.toostusuudised.ee/arvamused/2024/10/07/katre-savi-valitsus-raagib-toostusest-rohkem-kui-kunagi-varem-aga-sonadest-uksi-ei-piisa