lehekülg on uuendamisel

Keskkond

Paber on looduslik toode ning seda valmistatakse puidust, mis on isetaastuv materjal. Paberit saab taaskasutada ning kõige lõpuks on see bioloogiliselt lagunev materjal. Trükinduse ja paberitööstuse mõju keskkonnale on uuritud põhjalikult ning vaid väike osa elanikkonnast on kursis selle valdkonna tegelike keskkonnamõjudega. Samuti on levinud mitmeid väärarusaamu trükimeedia ja elektroonilise meedia keskkonnamõjude võrdlemisel. Toome ära mõned üldlevinud müüdid ning info tegelikust olukorrast.

Murrame müüte

  • MÜÜT nr 1 – Paberi valmistamine hävitab metsa

    Peale 1950. aastaid on metsaga kaetud ala Euroopas kasvanud üle 30% ning see suureneb igal aastal 1,5 miljoni jalgpalliväljaku suuruse ala võrra. Aastas kasvab Euroopas metsa juurde 360 tihumeetrit. Metsad katavad 31% kogu maailma, 44% Euroopa ja 51% Eesti maismaast. Kõige metsasem riik Euroopas on Soome, kus metsad katavad 75% maismaast. Soomele järgnevad Rootsi ja Sloveenia ning Eesti on 4. kohal. 98% Euroopa metsadest on jätkusuutlikul viisil majandatud. Metsaala väheneb peamiselt maakera troopilistes piirkondades ning 90% vihmametsade hävimisest on põhjustatud kohaliku elanikkonna poolt, vajadusest kasutada maad põllumajanduslikul otstarbel. 94% Euroopas kasutatavast paberist toodetakse samuti Euroopas.

  • MÜÜT nr 2 – Paberi tootmine ohustab keskkonda

    Vastupidi, paber on üks vähestest jätkusuutlikult toodetud tarbekaupadest. Paberi algmaterjal on looduslikult taastuv. Kasvavad puud seovad süsihappegaasi ning eraldavad hapnikku. Paber, nagu muudki puidust tooted, seob süsinikku oma elukaare lõpuni ning alles lagunemisel või põlemisel saab ring täis. Õigel ajal langetatud metsa asemel istutatud ja õigesti majandatud mets seob süsihappegaasi tunduvalt rohkem, kui juba vananev ning osaliselt kõdunev mets. Paberitööstuses on kasutusel mitmeid usaldusväärseid sertifitseerimissüsteeme, mille abil saab kindlaks teha, kas paber on toodetud keskkonnasõbralikult. Süsteeme on ligi 30, nendest kaks kõige olulisemat kannavad nimetusi PEFC ja FSC.

  • MÜÜT nr 3 – Paberitootmine kulutab palju energiat

    Tööstuslikku paberitootmist peetakse palju energiat kulutavaks alaks. Energiat kulub tõepoolest, kuid enamasti vähem kui arvatakse. Keskmiselt toodetakse 500 kWh abil 200 kg paberit – sellise koguse paberit tarbib üks inimene aasta jooksul. Paberitööstus on ka üks suuremaid taastuva energia kasutajaid, Euroopa paberitootjad kasutavad rohkem kui 50% ulatuses bioenergiat. Bioenergiat saadakse mingit tüüpi biomassi kasutamisest. Tselluloosi- ja paberitööstus põletavad selleks puitu ja tootmisprotsessis üle jäävat materjali. Puit kasutatakse ära täies mahus – kõik see, millest ei saa toota paberit, läheb energiatootmiseks.

  • MÜÜT nr 4 – Trükistel on suur ökoloogiline jalajälg

    See moodustab siiski vaid väikese osa koduse majapidamisse ökoloogilisest jalajäljest. Uurimuste põhjal moodustab posti teel jaotatavate trükiste osa 0,1% koduse majapidamise ökoloogilisest jalajäljest. Samaväärne kogus süsinikdioksiidi (14 kg/aastas) tekib näiteks:
    * 70 km autosõidust
    * viiest juustuhamburgerist
    * 6,6 minutist lennusõidust

  • MÜÜT nr 5 – Puidu kasutamine paberi tootmiseks on halb

    Nii see pole. Paberi taaskasutamine ei ole võimalik ilma uut kiumaterjali kasutamata. Korduvalt kasutatavad kiud lagunevad aegamööda ning vajavad lisaks uusi. Taaskasutamine pikendab paberi elukaart ning aitab vähendada ilmastikumuutusi. Metsadel on süsinikuringluses oluline roll ning see eeldab jätkusuutlikku metsamajandamist – õigesti kasvatamist ja õigel ajal kasutamist.