Eesti meediaväljaannete otsus lõpetada esmaspäevase paberlehe ilmumine ja Äripäeva otsus loobuda üldse paberlehest avaldab kindlasti Eesti trükitööstusele mõju, kuid see on vaid üks mõjudest mitme teise olulise mõju kõrval. Trükitööstuse käekäigust Eestis rääkisid Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juhatuse liige Katre Savi ja trükitööstuse Kroonpress juht Andres Kull.
Foto autor: Jassu Hertsmann
Lõppev aasta oli raske kõigile tööstusettevõtetele ja muidugi ka trükitööstustele, nendivad nii Savi kui Kull. Lisaks energia ja paberihindade kiirele kasvule teatasid mitmed Eesti ajalehed esmaspäevase lehe ilmumise lõpetamisest, Äripäev lõpetas aga paberajalehe väljaandmise üldse. Need otsused tähendasid trükikodadele tellimuste vähenemist, tugevamalt on sellest mõjutatud kaks Eesti perioodikatrükikoda, Kroonpress ja Printall.
Kui Printalli juht Kalle Kuusik hetkel veel tellimustes väga suurt muutust ei näe ja hindab mõju väheseks, siis Kroonpressile on mõju tuntavam. Kroonpressi juht Andrus Kull nentis, et nemad kui Eesti kõige suurem ajalehtede trükkija tunnevad paberajalehtede ilmumise piiramise mõju vägagi otseselt. „Samas ei tulnud see otsus ootamatult, eks teema oli juba varem üleval… Ka Äripäeva otsus oli ainult aja küsimus. Katsume kulusid vastavalt vähendada, töökohtade kadumine on paraku vältimatu,“ sõnas Kull.
Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juhatuse liige Katre Savi lisas, et praktikas mõjutavad Eesti trükitööstuse käekäiku tugevamalt siiski globaalsed suundumused majanduses. „Eesti trükitööstus on tugevalt eksportiv majandusharu, seepärast mõjutavad Eesti trükitööstuse käekäiku eelkõige konkurentsivõime globaalse turul ning laiemad suundumused ja protsessid nii majanduses kui tootjate-tarbijate käitumises, nende seas sisendhindade kallinemine ja digimeedia laialdasem kasutus. Sealjuures ei ole digimeedia valik sageli mitte tarbija eelistus, vaid väljaandja-tootja otsus kulude kokkuhoiu eesmärgil. Info- ja reklaammaterjalide puhul jätab aga digikanalite eelistus mõned kliendisegmendid uudisvoost üldse välja ning väheneb kontakt ja seotus tarbijaga,“ nentis Savi.
Katre Savi sõnul ei ole Eesti majanduse suurim murekoht vananenud ärimudelid, vaid probleemiks on riiklikud positsioonid ja taktika energiasõjas. „Ajal, mil teised Euroopa riigid on majanduse toimevõime säilitamise nimel rakendanud erinevaid toetusskeeme energia kättesaadavuse tagamiseks ja kõrgete energiahindade kompenseerimiseks, siis Eesti majandusministrid on otsustanud mitte sekkuda ning on valinud tee oodata kriisi ja valmistuda kriisiks. „Mittesekkumisega“ riiklikul tasandil on kõikuma löödud Eesti ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime ja Eesti majanduse püsimajäämine, Eesti ettevõtted on kaotamas oma positsioone globaalsel turul,“ rääkis Savi.
Loe kogu artiklit Tööstusuudistest, 27.12.2022.