Liidu tegevus

Liidu tegevuse peaeesmärgiks on ühendada Eesti trüki- ja pakenditööstuse ettevõtteid ja arendada nende koostööd ning Eesti trüki- ja pakenditööstust. Samuti aidata kaasa ausa konkurentsivõime ning toetava majanduskeskkonna tagamisele.

Teenused liikmetele:

ÜHISHUVIDE ESINDAMINE
Valdkonna tegevust puudutava seadusandluse ja dokumentatsiooni edastamine.
Trüki- ja pakendiettevõtete ühishuvide kaitse, suhtlemine meediaga, PR.

TEAVITAMINE
Info edastamine ning vahendamine organisatsioonide ja koostööpartneritega.
INTERGRAF info edastamine, sh paberihindade ülevaated.
Uudiskiri ja ajakiri Punktikasv.

UURINGUD
Eesti trükisektori statistiliste andmete kogumine ja analüüs.
Sektori majandustegevuse ja väliskaubanduse näitajad avalike andmebaaside põhjal.
Sektori ettevõtete majandusaasta koondülevaade. Eraldi on välja toodu ka sektorite statistika: perioodika-, reklaamtrüki-, raamatu-, etiketi/pakendi- ja digitrüki sektor ning tarnijate tulemused.
Palgauuring. Uuringust võttis 2018. aastal osa 15 liidu ettevõtet, kes annavad tööd enam kui 1000 inimesele.

EKSPERTKOMISJON
Eksperthinnangu andmine probleemsetele küsimustele liikmesettevõtte ja kliendi vahel.

KOOLITUSED
Liikmete vajadustest lähtuvate seminaride ja koolituste korraldamine.
Koostöö EASiga

ÜRITUSED
Liidu klubi kohtumiste organiseerimine.
Ühisete messikülastuste korraldamine.
Külastused naaberriikide erialaüritustele.
Kohtumised välisettevõtete ja organisatsioonide delegatsioonidega.
Trüki- ja pakendiettevõtete ning sektoriga seotud ettevõtete ja organisatsioonide külastused välisriikides.

KOOSTÖÖ
ETPL on Euroopa keskse trükiliidu INTERGRAFI liige. Rahvusvahelist koostööd tehakse lisaks Intergrafile teiste riikide valdkondlike organisatsioonide ja trükiala liitudega.

Samuti on ETPL Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Eesti Tööandjate Keskliidu liige.

KUTSEHARIDUS ja TÄIENDÕPE
Koostöö Tallinna Polütehnikumi, Kutsekoja ja Innovega.
Kutsestandardite ja õppekavade uuendamine.
Taseme- ja täiendkoolituse korraldamine.
Kutseeksamite korraldamine ja trükialade kutsete andmine.

EESTI TRÜKI-JA PAKENDITÖÖSTUSE LIIDU PÕHIKIRI

Täiendatud ja kinnitatud üldkoosolekul 11. aprillil 2019. a.

I ÜLDSÄTTED

1. Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit (edaspidi: Liit) on vabatahtlik mittetulunduslik ühendus, millesse võivad kuuluda Eestis registreeritud juriidilised isikud, kelle tegevusala on seotud trükiste, pakendite või pakendi materjalide valmistamisega, trüki- või pakendiseadmete või trüki- või pakendimaterjalide tarnimisega.

2. Liit on asutatud 20. märtsil 1996. Liit on juriidiline isik, kellel on õigus- ja teovõime vastavalt seadusele ja põhikirjale. Juriidilise isiku õigused omandas Liit põhikirja registreerimise momendist Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud korras. Liidu asukoht on Tallinn.

3. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, juriidiliste isikute tegevust reguleerivatest seadustest ja käesolevast põhikirjast. Liit vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Liit ei vastuta oma liikmete kohustuste täitmise eest ja tema liige ei vastuta Liidu kohustuste täitmise eest.

4. Liit peab oma tegevuse kohta raamatupidamisarvestust ja maksab riigi- ja kohalikke makse õigusaktidega ettenähtud korras.

5. Liidu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

II LIIDU TEGEVUSE PÕHIEESMÄRGID

6. Liidu tegevuse põhieesmärgiks on ühendada Eestis registreeritud äriühinguid, kelle põhikirjaliseks tegevusalaks on trükiste ja pakendite valmistamine, trüki- või pakendiseadmete või trüki- või pakendimaterjalide tarnimine, nende majandustegevuse edendamiseks, tegevuskeskkonna arendamiseks ning ühiste huvide kaitseks.

7. Liidu tegevuse alaeesmärgid ja selle saavutamise vahendid:

7.1. aidata kaasa Eesti trüki- ja pakenditööstuse konkurentsivõime tõstmisele korraldades koolitus- ja konsultatsioonitegevust, infoalast teenindamist ning liikmete tegevust tutvustavaid üritusi;

7.2. töötada välja, teadvustada ja viia ellu trüki- ja pakendituru arengut toetavat tööstuspoliitikat kooskõlas Liidu liikmete huvide ja õigusaktidega;

7.3. esindada oma liikmete ühiseid huve riigivõimu ja valitsemisorganites, vajadusel või liikmete soovil ka teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute ees ning kohtus või arbitraažis;

7.4. kaitsta Liidu liikmete kui tööandjate huve töösuhetega seonduvates küsimustes;

7.5. arendada koostööd Liidu liikmete vahel, samuti Liidu liikmeks mitteolevate Eesti ja välismaa trüki- ja pakenditööstuse ettevõtjatega;

7.6. teha koostööd teiste erialaliitude ning riiklike ja ühiskondlike organisatsioonidega;

7.7. korraldada trüki- ja pakendiala jäädvustavaid, tutvustavaid ja propageerivaid üritusi;

7.8. toetada rahaliselt Liidu eesmärke toetavaid ja arendavaid fonde, ühendusi ja füüsilisi isikuid.

III LIIDU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

8. Liidu liikmeks võivad olla Eestis registreeritud juriidilised isikud, kelle tegevusala on seotud trükiste või pakendite valmistamisega, trüki- või pakendiseadmete või trüki- või pakendimaterjalide tarnimisega. Liidu liikmeks võivad olla ka õppeasutused, kes korraldavad Liidu liikmete tegevusalaga seonduvat õppetegevust.

9. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab Liidu volikogu. Liidu liikmeks astuda soovija peab esitama kirjaliku sooviavalduse Liidu juhatusele (juhatajale) ning muud dokumendid, mida juhatus peab vajalikuks. Juhatus esitab liikmeks astuda soovija sooviavalduse ja sellele lisatud dokumendid volikogule otsustamiseks. Soovi avaldanu loetakse Liitu vastu võetuks, kui tema vastuvõtmise poolt hääletab 2/3 volikogu liikmetest.

10. Kui liige ei täida käesolevast põhikirjast tulenevaid kohustusi, töötab Liidu tegevuse põhimõtete vastu, on sattunud maksejõuetuse olukorda või on likvideerimisel, on volikogul õigus ta oma otsusega Liidust välja arvata. Liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.

11. Liidu liikmel on õigus vabatahtlikult Liidust välja astuda, selleks esitab ta juhatusele vastava avalduse. Liidust välja astuda saab liige ainult majandusaasta lõpus.

12. Liidu liikmel on õigus:

12.1. osaleda isiklikult või oma esindajate kaudu Liidu juhtimises;

12.2. saada Liidu juhatuselt ja revisjonikomisjonilt vajalikku teavet Liidu tegevuse kohta;

12.3. nõuda erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist vastavalt põhikirjale;

12.4. astuda Liidust välja juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel, kusjuures tasutud sisseastumis- ja liikmemaksu ei tagastata.

13. Liidu liige on kohustatud:

13.1. täitma Liidu põhikirja nõudeid ja üldkoosoleku otsusega Liikmetele pandud kohustusi;

13.2. järgima Liidu tegevuspõhimõtteid ja eesmärke;

13.3. järgima ausa ja eetilise äritegevuse põhimõtteid;

13.4. tasuma liikmemaksu üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja korras.

14. Liidu liikmel on õigus taotleda üldkoosolekult tema suhtes erandi kehtestamist liikmemaksu suuruse ja/või selle arvutamise põhimõtete osas erinevalt üldkoosoleku poolt kehtestatud üldisest korrast. Taotluses peab Liidu liige põhjendama erandi kehtestamise vajalikkust.

IV LIIDU JUHTIMINE

15. Liidu juhtorganiteks on liikmete üldkoosolek, volikoguja juhatus. Liidu kontrollorganiks on revisjonikomisjon.

16. Üldkoosolek

16.1. Liidu kõrgeimaks organiks on tema liikmete üldkoosolek, mille kutsub kokku volikogu vähemalt üks kord aastas. Üldkoosolekust tuleb informeerida Liidu liikmeid kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne selle toimumist.

16.2. Liidu erakorralise üldkoosoleku kutsub volikogu kokku omal algatusel või vähemalt 1/10 Liidu liikmete kirjalikult esitatud taotlusel.

16.3. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole Liidu liikmetest. Kui üldkoosolekul ei osale käesolevas punktis nimetatud arv liikmeid, kutsub volikogu sama päevakorra arutamiseks üldkoosoleku teistkordselt kokku mitte varem kui 7 (seitsme) päeva pärast. Teistkordne üldkoosolek on õiguspädev võtma vastu otsuseid olenemata osavõtvate liikmete arvust.

16.4. Üldkoosolekut juhatab üldkoosoleku poolt valitud juhataja.

16.5. Üldkoosolekul on igal liidu liikmel üks hääl.

16.6. Hääletamine on avalik, kui ei otsustata teisiti.

16.7. Üldkoosoleku otsused loetakse vastuvõetuks, kui nende poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmetest või nende esindajatest.

16.8. Liidu põhikirja muutmisega või tegevuse lõpetamisega seonduvad otsused on vastu võetud, kui nende poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud Liidu liikmetest. Põhikirjas ettenähtud Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

16.9. Üldkoosoleku pädevusse kuuluv otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikus (omakäeliselt allkirjastatult) või elektroonilises vormis (digitaalselt allkirjastatult) kõik Liidu liikmed.

16.10. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

16.10.1 Liidu eesmärgi muutmine;

16.10.2 Liidu põhikirja kinnitamine, täiendamine ja muutmine;

16.10.3 volikogu ja revisjonikomisjoni liikmete arvu või audiitorkontrolli määramine;

16.10.4 volikogu ja revisjonikomisjoni valimine volituste tähtaja määramisega, samuti nende töötasustamise tingimuste kinnitamine;

16.10.5 majandusaasta aruannete ning revisjonikomisjoni või audiitori aruande kinnitamine;

16.10.6 Liidu tegevussuundade ning tulude ja kulude eelarve kinnitamine;

16.10.7 sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ning arvutamise põhimõtete kehtestamine;

16.10.8 erandite kehtestamineliikmemaksu suuruse ja/või selle arvutamise põhimõtete osas;

16.10.9 Liidu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;

16.10.10 üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid ka muudes Liidu tegevust puudutavates küsimustes, mis ei ole antud Liidu teiste organite pädevusse.

17. Volikogu

17.1. Üldkoosolekute vahelisel ajal täidab üldkoosoleku ülesandeid volinike koosolek ehk volikogu, milles on kuni 7 liiget.

17.2. Volikogu liikmed valitakse Liidu liikmete poolt Liidu liikmete esindajate hulgast kaheks (2) aastaks.

17.3. Volikogu liikme volitused lõpevad, kui volikogu liige kaotab õiguse esindada Liidu liiget, kelle esindajana ta on volikokku valitud või kui Liidu liige on Liidust välja astunud või Liidust välja arvatud.

17.4. Volikogu liikmel on õigus volikogu liikme kohalt tagasi astuda, teatades sellest volikogule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üks (1) kuu ette.

17.5. Kui volikogu liige kaotas õiguse esindada Liidu liiget või astus tagasi, on Liidu liikmel ühe (1) kuu jooksul õigus määrata tema asemele uus esindaja asendatava volikogu liikme volituste perioodi lõpuni.

17.6. Üldkoosolekul on õigus volikogu liige igal ajal ning sõltumata põhjusest tagasi kutsuda.

17.7. Kui Liidu liige on Liidust välja astunud, välja arvatud või on volikogu liige üldkoosoleku poolt tagasi kutsutud või Liidu liige ei ole määranud uut esindajat vastavalt punktile 17.5., valib uue volikogu liikme üldkoosolek. Seni jätkab volikogu tööd vähenenud koosseisus.

17.8. Volikogu peab oma koosolekuid vähemalt kord kvartalis. Volikogu koosoleku kutsub kokku juhatuse liige (juhataja); volikogu koosolekust tuleb informeerida volikogu liikmeid e-posti teel vähemalt üks nädal enne selle toimumist. Volikogu koosolekut juhatab juhatuse liige (juhataja).

17.9. Volikogu on otsustusvõimeline kui koosolekul viibib üle poole volikogu liikmete üldarvust.

17.10. Volikogu otsuse vastuvõtmiseks on nõutav volikogu koosolekul osalenud volikogu liikmete poolthäälteenamus. Häälte võrdse jagunemise korral määrab otsuse volikogu esimehe hääl.

17.11. Volikogu pädevusse kuulub:

17.11.1 juhatuse liikmete valimine ja nende tagasikutsumine;

17.11.2 volikogu esimehe valimine;

17.11.3 Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustamine;

17.11.4 liikme Liidust väljaarvamise otsustamine;

17.11.5 Liidu teiste ühingute ja liitudega liitumise ja neist välja astumise küsimuste otsustamine;

17.11.6 Liidu üldkoosoleku kokkukutsumine ja ettepanekute esitamine päevakorra kohta;

17.11.7 juhatuse liikme (juhatajaga) lepingu sõlmimise ja lepingu lõpetamise otsustamine, töötasu ja muude tasude määramine;

17.11.8 investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa;

17.11.9 laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa ning ei ületa 30% (kolmekümmet protsenti) majandusaasta kogueelarvest;

17.11.10 üldkoosolekute vahelisel ajal üldkoosoleku pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine, välja arvatud Liidu eesmärgi muutmine, põhikirja kinnitamine, täiendamine ja muutmine, volikogu valimine ning sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ja arvutamise põhimõtete määramine;

17.11.11 uue Liidu liikme suhtes erandi kehtestamine sisseastumis- ja/või liikmemaksu suuruse ja/või selle arvutamise põhimõtete osas. Volikogu poolt kehtestatud erand kehtib kuni kaksteist (12) kuud arvates Liidu liikmekas vastuvõtmise hetkest;

17.11.12 volikogu on pädev vastu võtma otsuseid ka muudes Liidu tegevust puudutavates küsimustes, mis ei ole antud Liidu teiste organite pädevusse.

18. Juhatus

18.1. Liidu tegevust korraldab 1-liikmeline juhatus, juhatuse liige (juhataja), kes valitakse volikogu liikmete poolt

18.2. Juhatuse liikme (juhataja) ülesanded:

18.2.1 Liidu juhtimine ja esindamine;

18.2.2 majandusaasta aruannete (raamatupidamis- ja tegevusaruanne) esitamine volikogule ja üldkoosolekule;

18.2.3 ettepanekute tegemine volikogule liikmete Liitu vastuvõtmise ja Liidust väljaarvamise kohta;

18.2.4 põhikirja muutmis- või täiendamisettepanekute esitamine üldkoosolekule;

18.2.5 Liidu rahaliste vahendite ja materiaalsete väärtuste kasutamise kontrollimine;

18.2.6 Liidu kõigi tegevustega seotud küsimuste otsustamine, välja arvatud üldkoosoleku ja volikogu pädevusse kuuluvad küsimused.

18.3. Juhatusel on õigus esindada liitu kõikides õigustoimingutes. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha volikogu nõusolekul.

19. Revisjonikomisjon

19.1. Revisjonikomisjon on kontrollorgan, kes juhindub oma tegevuses käesolevast põhikirjast ja on aruandekohustuslik Liidu üldkoosoleku ees.

19.2. Revisjonikomisjoni liikmete arvu ja liikmete volituste tähtaja määrab üldkoosolek.

19.3. Revisjonikomisjoni liikmeks ei või olla Liidu juhatuse liige ega raamatupidaja.

19.4. Revisjonikomisjon kontrollib põhikirja nõuete, kehtivate õigusaktide ja üldkoosoleku otsuste täitmist Liidu juhatuse poolt.

19.5. Revisjonikomisjon revideerib Liidu finantstegevust, kontrollib rahaliste ja materiaalsete väärtuste säilimise tagamist.

19.6. Vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas, esitab revisjonikomisjon kontrollaktid, otsused ja ettepanekud üldkoosolekule.

LIIDU VARA

20. Liidul võib olla kehtivate õigusaktide alusel lubatav vara, mis on vajalik tema põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. Liidu vara kasutatakse põhikirjaliseks tegevuseks vastavalt üldkoosoleku poolt kehtestatud vara kasutamise ja käsutamise korrale.

21. Liidu rahalised vahendid moodustuvad sisseastumis- ja liikmemaksudest ning muudest laekumistest.

VI LIIDU REORGANISEERIMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

22. Liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 otsuse tegemisel üldkoosolekul osalenud liikmetest.

23. Liidu likvideerimiseks ja varaliste küsimuste lahendamiseks moodustab üldkoosolek likvideerimiskomisjoni.

24. Liidu likvideerimisel jaotatakse allesjäänud vara lõpetamise hetkel selle liikmeteks olnud isikute vahel.

Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu volikogu

Volikogu koosseis:

Volikogu esimees:
MARTTI LEMENDIK
AS Metaprint
martti.lemendik(at)etpl.ee

Volikogu liikmed:
KOIT VARIKSOO
AS Grano Digital
koit(at)grano.ee

MINNI PAJO
AS Pajo
minni.pajo(at)pajoprint.ee

JAAN VAINULT
AS Vaba Maa / AS Printon
jaan(at)printon.ee

IVAR REISBERG
AS Papyrus
ivar.reisberg(at)papyrus.com

MARKO LEVIN
Tallinna Polütehnikum
marko.levin(at)tptlive.ee

GERD LINDMAA
Kroonpress AS
gerd.lindmaa(at)kroonpress.ee

Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu revisjonikomisjon:

URMAS KADAK
Heidelberg Baltic Finland OÜ
Urmas.Kadak(at)heidelberg.com

Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu tegevjuht:

KATRE SAVI
Tel +372 5117061
katre.savi(at)etpl.ee

Liidu ekspertkomisjon

Ekspertkomisjon on loodud selleks, et lahendada arusaamatusi ja probleeme trükikoja ning kliendi vahel, juhul kui omavahel kokkuleppele ei jõuta.

Ekspertkomisjoni kuuluvad oma valdkonna kõrgelt hinnatud eksperdid, kelle arvamus on erapooletu ning lõplik. Ekspertkomisjoni esimees on Eesti Trükitööstuse Liidu juhataja. Iga juhtumi puhul moodustatakse eraldi ekspertkomisjon, sõltuvalt probleemi valdkonnast. Ekspertkomisjoni moodustajaks on ekspertkomisjoni esimees.

(täiendatud versioon 01.11.2012. liidu üldkoosoleku otsusega)

1. KOMISJONI LIIKMED on tunnustatud sõltumatud eksperdid, kes on koondatud komisjoni tasakaalustatuse põhimõttel, et oleks esindatud eksperdid trükise eri valmimise protsessi lõikudest ning oleks tagatud oskusteave eri trükiliikidest. Komisjoni koosseisu kinnitab ETTL juhataja. Võimaliku huvide konflikti vältimiseks ei osale konkreetse trükise kvalieedikomisjoni istungil komisjoni liige, kelle töökohta trükikojas konkreetne trükis valmis või kaudselt seotud konkreetse trükise valmistamisega. Komisjon valib enda seast komisjoni esimehe. Komisjon tugineb otsuste langetamisel ETTL üldistest tarnetingimustest.

2. PRETENSIOONI KÄSITLEMISE KORD:
(a) Kvaliteediekspertiisi taotleva avalduse laekumisel teeb ETTL tegevjuht probleemist selgituskirja ja saadab mõlemale osapoolele koos palvega koostööks ning komisjoni otsustamist võimaldava lisamaterjali lähetamiseks (originaalavaldust edasi ei saadeta). Komisjoni likmetele saadab ETTL tegevjuht nii esialgse avalduse kui selgitsuskirja ning määrab esimese kokkusaamise tähtaja.

(b) Laekuv materjal tuleb enne komisjoni istungit üle mõõta. Mõõtmise vajalikkuseks kontakteerub ETTL tegevjuht komisjoni poolt nimetatud komisjoniliikmega. Komisjon otsustab istungi käigus lisamõõtmise vajaduse.

(c) Komisjon kutsutakse kokku (hoiatusaeg reeglina minimaalselt 3 tööpäeva) ja annab hinnangu trükisele ning selle valmimisele. Istungile reeglina vaidluse osapooli ei kutsuta, kõik vajalik info peaksolema eelnevalt laekunud. Juhul, kui olemasolevast infost ei piisa kindlaks seisukohavõtuks, pöördutakse kas uuesti osapoolte poole konkreetsete soovidega asjaolude täpsustamiseks või juhul kui üks osapooltest on jätnud palutud materjalid esitamata, loetakse teise poole esitatud piisavaks.

(d) Ekspertkomisjonil on õigus keelduda ekspertiisi tegemisest kui trükise vastuvõtmisest või vastuvõtmisest keeldumisest on möödunud rohkem kui 45 päeva.

3. NÕUTAVAD DOKUMENDID: Pretensiooni arutamiseks soovib ekpertkomisjon, sõltuvalt konkreetsest juhtumist, enda kasutusse võimalikult suurt osa all-loetletud materjalist, aga loomulikult ei saa väiksema hulga materjali esitamine olema põhjuseks asja arutamisest keeldumiseks. Ühtlasi soovitab ekspertkomisjon nii klientidel kui trükikodadel selles nimekirjas toodud materjalid säilitada vähemalt lühiajaliselt pärast tellimuse valmimist, et võimaliku pretensiooni korral oleks võimalik leida vea tekkimise koht; erilist tähelepanu juhime rastri-kontrollskaalade jms kvaliteedikontrolli standardvahendite olulisusele.

(a) Kommunikatsioon: trükikojapoolne pakkumine, kliendi tellimus, poolte ettekujutus tellimuse täitmise käigus toimunud kirjavahetusest ja antud suulistest lubadustest, jne.

(b) Algmaterjal: pildid-slaidid jms originaalid, lahutuse filmid (koos kontrollskaalaga), värvi-tõmmised (nt Cromalin, Matchprint, AgfaProof, koos kontrollskaalaga).

(c) Trükimaterjalid ja vahe-tooted: trükiplaadid (koos kontrollskaalaga), voltimata trükipoognad (koos kontrollskaalaga), volditud poogen (kui probleem on köitmisega seotud).

(d) Valmistrükised: eksemplarid tiraazi keskelt (tiraaži eri osadest kui probleemiks on kõikumine ).
(e) Ekspertkomisjonil on õigus keelduda ekspertiisi tegemisest kui puuduvad originaalmaterjalid.

4. TASUSTAMINE: Ekspertkomisjoni töö on seotud kulutustega nii tehnikale (mõõtmised, vajadusel tõmmise tegemine, jms) kui ekspertide tööajale. Kulutused maksab kinni ekspertkomisjonile avalduse esitanud isik.

Ekspertkomisjoni kokkukutsumise tasu on 255.65 EUR, millele lisanduvad tehnilised kulud vastavalt töö keerukusele.

Komisjoni kokkukutsumise tasudest moodustub fond, mida hoiab ETTL oma arvel ning peab selle kohta arvestust. Fondi kasutatakse ekspertkomisjoni teadmiste ja oskuste täiendamiseks, näiteks komisjoni istungitele välisekspertide kutsumiseks, seminaride korraldamiseks või üksikute liikmete oskusteabe täiendamiseks läbi seminaridest, konverentsidest, messidest, näitustest või samalaadsetest üritustest osavõtmise kulude katteks.