ÄRIPÄEV: Trükitööstuse TOP
Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juht: numbrid on kenad, aga olukord maailmas on pinev
Eesti trüki- ja pakenditööstus on teenust pakkuva tööstusharuna partner paljudele teistele majandussektoritele, olles seetõttu justkui majanduse peegel.
Käesoleval, 2023. aastal, näitab see peegel murelikku nägu, nendib Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juht Katre Savi.
„Kui vaatame tööstusharu numbrites, siis seis ei ole halb. Eesti trüki- ja pakenditööstus tervikuna näitab taas müügitulude kasvu, 2022. aasta tulud kasvasid võrreldes eelneva aastaga 19% ning käiberentaablust on pidevalt parandatud, samal ajal on töötajate arv viimaste aastate võrdluses samaks jäänud,” ütleb Savi. „Nende tulemuste taga on valdavalt investeeringud tehnoloogiasse, eesmärgiga tõsta lisandväärtust. Samuti olulised otsused fookuste seadmisel ehk millistele tootesegmentidele ja turgudele keskenduda ning raske-raske töö välisturgudel. Oleme väga väikese siseturuga Euroopa ääreala ja väga sõltuv välisturgudel toimuvast, nii toorme kättesaadavuse ja hindade kui ka klientide ja tellimuste osas. Samal ajal ei ole Eesti trüki- ja pakenditööstus üldistest tööstust puudutavatest raskustest puutumata jäänud.”
2023. aasta olulisim märksõna on konkurentsivõime
Lõppev aasta on olnud raske tööstussektorile ja majandusele tervikuna. „Näeme ju, et Eesti majandus on juba mõnda aega languses. Globaalne poliitiline ja majandusolukord on jätkuvalt pinev, eelnevate aastate tarneahelate probleemid ja energiakriis on sundinud ettevõtteid suunama rohkem tegevusi riskide maandamisele ja tarneahela toimepidevuse kindlustamisele. Samal ajal on kõrgete sisendhindade, inflatsiooni ja kasvavate tööjõukulude juures ellujäämiseks vajalik pakkuda konkurentsivõimelist toodet ja teenust. Just konkurentsivõime on lõppeva aasta olulisim märksõna, mis mõjutab trüki- ja pakenditööstust, tööstussektorit tervikuna kui ka kogu Eesti käekäiku ja inimeste heaolu.”
Eesti majandus sõltub olulises osas tööstusest ja Eesti tööstus omakorda ekspordist ehk siinsete ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime on ainus, mis riiki raha sisse toob. Eesti tööstuse konkurentsivõimelisus tuleneb kohalikust majanduskeskkonnast ning valitsuse otsustest majanduskeskkonna kujundamisel. Selles osas ollakse Savi hinnangul lõppeval aastal eriliselt raskes olukorras, sest keeruline, kui mitte võimatu, on kasvavalt ja kasumlikult tegutseda, kui valitsus on massiivsete regulatsioonide ja kehtestatud ning kavandatavate maksutõusudega muutnud Eesti majanduskeskkonna äärmiselt ebakindlaks.
„Sealjuures on liiga sageli uue regulatsiooni või maksutõusu küljes silt „poliitiline otsus“ ehk vajadus riigieelarvet täita. Samas võib eelarve tasakaalu poole liikuda ka aeglasemas, ühiskonnale jõukohasemas tempos. Või on nende maksude ambitsiooniks rohe-eesmärkide seadmisel Euroopa riikide seas eriliselt silma paista, samal ajal, kui teised Euroopa riigid piirduvad minimaalsete nõuete täitmisega,” möönab liidu juht. Lisaks puuduvad tema sõnul vajalikud nii konkreetsed kui kumulatiivsed mõjuanalüüsid ja tervikvaade, mida kõik need regulatiivsed muudatused ja maksutõusud ettevõtetele tähendavad ning maksma hakkavad.
Aeg näitab, kas saame näha ka riigi kulude kärpimist ja bürokraatia vähendamist
Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidule on lõppev aasta olnud teemadest ja suhtlusest tihe nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Põhjusel, et enamus regulatsioone tulenevad Euroopa Liidu direktiividest ja määrustest, siis trüki- ja pakenditööstuses on Eesti võimalus neis teemades kaasa rääkida pigem koos suuremate Euroopa riikidega Euroopa graafikatööstuse assotsiatsioonis Intergraf.
Teistest olulistest teemadest on laual trüki- ja pakenditööstusele vajaliku kvalifitseeritud tööjõu tagamine ja paremate esmase- ja täiendõppe võimaluste loomine nii trüki- kui pakenditööstuse suunal. „Näeme siin olulist koostöövõimalust mitmete erinevate kutse- ja kõrgharidust pakkuvate õppeasutustega, kus erinevate tehniliste erialade juures saaks pakkuda spetsialiseerumist trüki- või pakenditööstuse suunale või moodulõpet ümber- ja täiendõppeks. Lisaks oleme liiduna toeks ekspordikontaktide loomisel ja laiendamisel, toetame ettevõtteid arendustegevustes vajalike kontaktide ja infoga Eestist ja välisriikidest, aitame ettevõtteid kestlikkuse ja ESG teemades ning hoiame dialoogi riigiga,” loetleb Savi.
Rääkides järgmise ja järgnevate aastate käekäigust, mõjutavad seda tema sõnul mitmed tegurid: globaalsed majandustingimused, Eesti valitsuse otsused Euroopa Liidu roheleppega kaasnevate regulatsioonide ülevõtmisel, kliimaeesmärkide seadmise ambitsioonikus ning püüdlus riigieelarve kiire tasakaalu saavutamiseks radikaalsete maksumuudatustega. Kas saab näha riigi kulude kärpimist ja bürokraatia vähendamist selle kasvatamise asemel, millest aastaid on juttu olnud ning mis ka tegelikult annaks hädavajalikku leevendust riigieelarvele, näitab aeg.
Savi lisab, et Eesti trüki- ja pakenditööstust suunavad trendid tulenevad suuresti klientide ootustest kestlikele lahendustele, mis taustal nõuavad ka kestlike materjalide kasutamist, ressursitõhusat ja efektiivsest tootmist ning selles osas optimismi jagub, sest suund on kestlikkusele ja siin on trüki- ja pakenditööstusel lahendusi pakkuda küll.