Eesti trüki- ja pakenditööstus on viimastel aastatel liikunud selgelt ümberkujundumise faasi. Nõudluse muutumine, tehnoloogiline areng ning Euroopa regulatiivne keskkond mõjutavad ettevõtteid samaaegselt ning seda kinnitab ka liidu liikmesettevõtete igapäevane kogemus erinevates turusegmentides, kirjutab Eesti Trüki- ja Pakendistööstuse Liidu tegevjuht Ülle Marie Kalda Infopanga värskes sektori raportis.
Trüki- ja pakenditööstuse roll Euroopa väärtusahelas on muutumas – tootmisest liigub fookus üha enam teadmistele, tehnoloogiale ja paindlikkusele.
Infopanga värske trüki- ja pakendistööstuse konkurentsiraporti leiad SIIT.
Üha väiksemad tooteseeriad, personaliseeritud lahendused ja kiirem tootmistsükkel ei ole enam ajutine turureaktsioon, vaid pigem püsiv struktuurne muutus kogu Euroopa tööstuses. See tähendab, et konkurents ei põhine enam ainult mahul ja hinnal, vaid järjest enam võimekusel pakkuda kliendispetsiifilisi lahendusi, lühikesi tarneaegu ja tehnoloogiliselt keerukamat toodangut. Selle tulemusena muutub ka sektori ettevõtete profiil – investeeringute roll kasvab ning edu sõltub üha enam automatiseerimisest ja digitaliseerimisest.
Energiahinna volatiilsus ja kasvav regulatiivne koormus mõjutavad Eesti tootjate konkurentsivõimet paratamatult rohkem kui mitmes suuremas Euroopa tööstusriigis, kus sisendkulude leevendamiseks kasutatakse ulatuslikumaid toetusmeetmeid. Samas on regulatsioonidel ka teine pool: need kiirendavad efektiivsuse tõstmist ja innovatsiooni. Mitmed ettevõtted on viimase kahe aasta suurima väljakutsena esile toonud just prognoositavuse vähenemise, mis muudab pikaajaliste investeerimisotsuste tegemise keerulisemaks.
Automatiseerimine ja robotiseerimine ei tähenda sektoris töökohtade kadumist, vaid töö sisu muutumist. Suurenev vajadus tehnilise kompetentsi, protsessijuhtimise ja digioskuste järele on juba täna üks peamisi arengupiiranguid. Oskustööjõu kättesaadavus ja tööstushariduse järelkasv muutuvad lähiaastatel kriitilise tähtsusega konkurentsiteguriks.
Ekspordi roll sektori kasvus püsib määravana. Traditsioonilised lähiturud jäävad oluliseks, kuid ettevõtted otsivad järjest aktiivsemalt võimalusi ka Kesk-Euroopa ja nišiturgudel, kus hinnatakse kõrgemat kvaliteeti ja spetsiifilisi lahendusi. Pärast kriisiaastate kõikumisi on mitmes segmendis näha nõudluse järkjärgulist stabiliseerumist, kuigi turu taastumine ei ole olnud ühtlane.
Kestlikkusnõuded ja pakendiregulatsioonid suurendavad ettevõtete halduskoormust, kuid samal ajal kujundavad need ümber kogu turu ootusi. Ringlusse võetavad materjalid, monomaterjalpakendid ja ressursitõhus tootmine ei ole enam nišiteema, vaid uus standard. Suurem väljakutse seisneb selles, et investeerimisvõimekus ei ole ettevõtete lõikes ühtlane, mistõttu võib regulatiivne tempo väiksematele tootjatele osutuda keerulisemaks.
Kokkuvõttes liigub Eesti trüki- ja pakenditööstus selgelt teadmiste- ja tehnoloogiamahukama tootmise suunas. Sektori edasine konkurentsivõime sõltub sellest, kui hästi suudetakse ühendada investeeringud tehnoloogiasse, kvalifitseeritud tööjõu areng ning mõistlik ja prognoositav regulatiivne keskkond. Siin on oluline roll nii ettevõtete, haridussüsteemi kui ka poliitikakujundajate koostööl.