⠀
Augustis toimunud World Print & Communication Forum 2026 tõi Lõuna-Koreasse kokku trüki- ja kommunikatsioonitööstuse esindajad 33 riigist. Tänavuse kongressi keskne teema „The Future of Printing Culture in the Age of AI“ ühendas arutelud tehisintellektist, automatiseerimisest ja digitaliseerimisest standardiseerimise, kestlikkuse, ESG ning trükitööstuse tulevikuga.
Eestit esindasid WPCF-il Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu tegevjuht Ülle Marie Kalda ning Janne Kivisaari TT Print OÜ-st. Eesti oli esindatud ka konverentsiprogrammis: kuue rahvusvahelise esineja seas oli Enn Kerner, kelle ettekanne käsitles trükistandardite tulevikusuundi.
Lisaks konverentsile kuulusid programmi K-PRINT 2026 mess ning külastused Korea trükiettevõtetesse Prinpia ja Todayart.
AI liigub konverentsisaalist tootmisse
AI ei ole trükitööstuses enam ainult tulevikuteema. WPCF-il ja ettevõttekülastustel nähtu põhjal kasutatakse AI-põhiseid ja andmepõhiseid lahendusi juba tootmise planeerimisel ja optimeerimisel, seadmete ennetavas hoolduses ning osana smart factory lahendustest.
Samas on oluline eristada AI kasutuse olemasolu ja selle mõõdetavat majanduslikku mõju.
Praktilisi rakendusi on järjest rohkem, kuid nende küpsus ja ulatus erinevad ettevõtete ning protsesside lõikes märkimisväärselt. Kõigi AI või automatiseerimise nime kandvate lahenduste puhul ei ole veel võimalik näidata selget tootlikkuse kasvu või investeeringutasuvust. Ka konverentsil jäi konkreetseid juba täna mõõdetavat tootmiskasu näitavaid AI-rakendusi suhteliselt väheks.
Seetõttu võiks Korea kogemuse üheks oluliseks järelduseks olla:
AI on jõudmas reaalsesse tootmisse, kuid tehnoloogia väärtust tuleb hinnata konkreetse kasutusjuhtumi ja tulemuse, mitte AI-märgise järgi.
Automatiseerimine peab lahendama konkreetse probleemi
Lõuna-Korea on automatiseerimisse investeerinud väga suurelt. Alates 2014. aastast on riigis toetatud enam kui 32 000 smart factory projekti. 2021. aasta lõpuks oli siiski vaid 1,4% neist jõudnud programmi seatud kõrgemale sihttasemele ning 76,8% paiknes jätkuvalt automatiseerimise baastasemel.
Ettevõttekülastustel olid automaatsed materjalivood ja AGV-d ehk isejuhtivad transpordirobotid nähtav osa tootmisest. Samal ajal tõstatus väga praktiline küsimus: kas automatiseeritud lahendus kõrvaldab tootmises tegeliku pudelikaela ja kas investeeringu mõju on piisavalt suur?
Automatiseerimine ei ole väärtus iseeneses. Suurim kasu tekib seal, kus tehnoloogia lahendab konkreetse tootmisprobleemi, vähendab tööjõukulu, parandab läbilaskevõimet või kõrvaldab protsessist veaallika.
Trükk on automatiseeritud, järeltöötluses on veel arenguruumi
Korea suuremate trükikodade tootmisliinid olid kaasaegsed ning automatiseerituse tase kõrge. Trükimasinate juures töötas suhteliselt vähe inimesi ning tootmise planeerimine ja materjalide liikumine olid olulisel määral digitaliseeritud.
Seevastu järeltöötluses ja köiteprotsessides oli ka kõrgelt automatiseeritud ettevõtetes jätkuvalt märksa rohkem töötajaid ja käsitsitööd.
See osutab valdkonnale, kus võib peituda järgmine oluline tootlikkuse kasv: paljudes trükikodades ei pruugi järgmine efektiivsushüpe tulla uuest trükimasinast, vaid hoopis järeltöötluse, logistika või materjalivoogude paremast automatiseerimisest.
Offset ja digitaalne trükk töötavad ühe süsteemina
Õppematerjalide tootja Prinpia andis hea näite erinevate tehnoloogiate kooskasutamisest.
343 töötajaga ettevõte toodab enda andmetel ligikaudu kolmandiku Lõuna-Korea õppematerjalidest. Suuremate, visiidi ajal 17 500–70 000 eksemplarini ulatunud tiraažide tootmine toimub rotatsioonoffsetis, samal ajal teenindab ettevõtte digitaalne tootmiskeskus peamiselt väga väikeseid, sageli alla 150 eksemplari jäävaid tellimusi.
Digitaalne trükk ei ole siin offseti asendus, vaid osa ühest tootmissüsteemist, mis võimaldab valida igale tööle majanduslikult sobivaima tehnoloogia.
K-pop näitab, et noored pole paberist loobunud
Üks Korea visiidi kõige värvikamaid näiteid tuli K-pop tööstusest.
Todayart toodab muusikaalbumite pakendeid, fotoraamatuid, postkaarte, kogumiskaarte ja teisi kõrge lisandväärtusega füüsilisi tooteid K-pop turule. Ettevõtte suur offsetvõimsus ja väga kõrge tootmiskvaliteet näitavad, millise mahu võib luua üks hästi arenenud nišiturg.
K-pop tootmise ja valmistoodete alal oli pildistamine rangelt keelatud – iseenesest kõnekas detail valdkonnas, kus toodete disain, artistide materjalid ja uute väljaannete sisu on äriliselt väga tundlikud.
K-pop näide on eriti tähelepanuväärne Korea traditsioonilise raamatuturu kõrval. Aasta jooksul vähemalt ühe raamatu lugevate täiskasvanute osakaal on langenud 47,5%-lt 2021. aastal 38,5%-le 2025. aastal ning trükitud raamatute kogutiraaž 101,7 miljonilt eksemplarilt 2018. aastal 73 miljonini 2025. aastal.
Samas jõudis K-pop albumite eksport rekordilise 301,7 miljoni USA dollarini.
K-pop annab trükitööstusele päris huvitava sõnumi:
noorem põlvkond ei pruugi soovida rohkem tavapärast trükist, kuid võib olla valmis maksma kõrget hinda füüsilise toote eest, millel on emotsionaalne, kogemuslik või kogumisväärtus.
Väiksem tiraaž ei tähenda tingimata väiksemat väärtust.
AI võib muuta ka seda, kuidas klient trükiteenust ostab
Üks WPCF-il käsitletud arengusuund ulatus tootmisest märksa kaugemale.
AI-agendid võivad tulevikus hakata kliendi eest tarnijaid otsima, nende pakkumisi võrdlema, hindu läbi rääkima ja tellimusi vormistama. See puudutab ka B2B müüki.
Trükiettevõtte jaoks tekib seetõttu uus küsimus:
kas ettevõtte teenused, tootmisvõimekus, sertifikaadid, hinnastus ja tarneinfo on digitaalselt kirjeldatud selliselt, et neid suudaks leida ja hinnata mitte ainult inimene, vaid ka AI-põhine ostusüsteem?
See võib hakata mõjutama ettevõtete digiturundust, müügiprotsesse ja andmete struktureerimist vähemalt sama palju kui AI kasutamine tootmises.
ESG on muutunud globaalseks teemaks
Kestlikkus ja ESG ei olnud WPCF-il üksnes Euroopa vaatenurk. Ka Korea ettevõtetes oli tähelepanu all energiatõhusus, CO₂ jalajälje vähendamine ning keskkonnasõbralikumad tootmismaterjalid.
Mõlemas külastatud ettevõttes kasutati sojaõlipõhiseid trükivärve ning Prinpial on FSC tarneahela sertifikaat.
See kinnitab, et suuremate klientide kestlikkusnõuded muutuvad üha globaalsemaks ega piirdu Euroopa regulatiivse keskkonnaga.
Korea trükitööstus ei ole ainult smart factory
Kõrgelt automatiseeritud suurtootmise kõrval tegutseb Koreas ka väga palju väikeseid trükikodasid.
Soulis võib endiselt näha mõne töötajaga mikroettevõtteid, mille tootmine põhineb üksikul vanemal trükimasinal ning kus väikseid kohalikke tellimusi teenindatakse väga paindlikult.
Just see kontrast teeb Korea tööstuspildi huvitavaks: sama turu sees eksisteerivad kõrvuti kõrgelt automatiseeritud smart factory, väga suure tootmisvõimsusega spetsialiseeritud ettevõtted ja traditsioonilised mikrotrükikojad.
Mida Koreast kaasa võtta?
WPCF 2026 ei andnud ühte universaalset vastust küsimusele, milline näeb välja tuleviku trükikoda. Küll aga joonistus konverentsist, ettevõttekülastustest ja rahvusvaheliste kolleegidega peetud aruteludest välja mitu selget suunda.
AI liigub konverentsisaalist tootmisse, kuid selle tegelikku majanduslikku mõju tuleb hinnata kasutusjuhtude kaupa.
Automatiseerida tasub konkreetset pudelikaela, mitte tehnoloogiat tehnoloogia pärast.
Järeltöötluses on endiselt suur tootlikkuse reserv.
Offset ja digitaalne trükk ei välista teineteist, vaid moodustavad järjest enam ühe paindliku tootmissüsteemi.
Kõrge lisandväärtusega füüsilised tooted pakuvad kasvuvõimalusi ka kahanevate traditsiooniliste tiraažide maailmas.
AI hakkab muutma ka ostu- ja müügiprotsesse, mistõttu muutub järjest olulisemaks ettevõtte võimekus olla digitaalselt leitav ja masinloetav.
Ja võib-olla kõige olulisem:
AI ei pruugi muuta trükist ennast sama kiiresti kui seda, kuidas trükiettevõte töötab, müüb ja oma tootmist juhib.
Fotol: Eestit esindasid WPCF 2026-l ETPL-i tegevjuht Ülle Marie Kalda ja Janne Kivisaari TT Print OÜ-st.
Fotol: Kestlikkus ja ESG on olulised teemad ka Korea trükitööstuses. Külastatud ettevõtetes kasutati muu hulgas sojaõlipõhiseid trükivärve.
Ülevaade põhineb ETPL-i osalemisel WPCF 2026 programmis, K-PRINT 2026 messil ja ettevõttekülastustel ning pärast kongressi Põhja- ja Baltimaade erialaliitude vahel vahetatud tähelepanekutel.